Viimased kaks päeva olen saanud eriti kiuslikku tuult. Muudkui on käinud üles-alla ja keerutanud 180° ulatuses. Aga eks seegi ole omamoodi kogemus - võistlustel tuleb igasugu tingimustes hakkama saada.

Kolmapäev

Esimene ülisoe ilm, kus sai pika kalipso kaldale jätta ja kasutada lühikesi varrukaid. Tuul oli selline nagu ta oli. Ehk siis ega väga ei puhunud. Aga kohe, kui mõni väikenegi pilv päikese ära varjas, sai glissi. See tähendas seda, et glissisid pagiga kusagile merele täpiks ära ja siis vaikus ning sai hakata kaldale tiksuma. Muuli otsa jõudes tuli uus pilv ning uuesti merele, et sama harjutus jälle läbi teha. Ja sedasi päris mitu korda. Lõpuks ikka kaldale ära ja asjad kokku. Peale seda muidugi tuli kohe ka korralik tuul ja ülejäänud formulad läksid sõitma.

Täna oli mingisugune teema trapetsiaasadega. No ei saanud neid paika. Kogu aeg valesti. Peab ka vist hakkama poomile ära märkima häid kohti.

Neljapäev

Selleks ajaks kui ma Piritale jõudsin, oli läinud nii tuul kui ka päike. Aga kui juba kohale tuldud, siis peab ka vees ära käima. Ega pilt oli ikka suht kole ja polnud lootust ka glissi saada. Kuid kes kannatab see kaua elab. Nõnda siis ronisin ikka vette.

Üllatuseks sain kohe kalda alt glissi ka. Aga tuul oli väga jube. Kuidagi ta ei suutnud otsustada, kus kohast siis lõpuks puhuda. Vahepeal olid konkreetselt 180° muutused. Kui sai glissi ja asendisse, siis järjest oli tunda kuidas hakkab lämmatama ja justkui kahest suunast korraga puhuma. Üldiselt lõppes see sellega, et tuul tegi nii järsu suunamuutuse, ning olid nagu kleepekas vees.

Mingil momendil läks tuul täitsa korralikuks ja sai isegi sõita. Nii et väga tüng ei olnud ja päev on kirjas.

Kaks päeva järjest on nüüd puhunud formulale kahe purje jagu tuult. Reedel selline vaikne 10.7-ga. Paiguti oli väga hea, aga oli ka tiksumist. Tundub, et olen saanud krüssus oma nurga ja kiiruse enamvähem paika, aga taganttuul tahaks nüüd selle võrra rohkem tähelepanu saada. Teistega võrreldes olin ikka suht aeglane, kuigi ega ma väga ei proovinud ka. Kuidagi ei jaksanud lihtsalt: jalg chickenis ja tuuleaukudes pumbata ei viitsinud.

Laupäev oli juba tugevam tuul. See-eest suund oli palju kehvem. Kusagilt lõuna suunast ta puhus ja muudkui pagitas ja keerutas. Kuid ega reedelgi parem polnud. Vähemalt sai seekord kasutada üle pika aja jälle 9.8 purje. Kuigi ma pole selle purjega praktiliselt üldse sõitnud siis tundub, et ta on siiski täiesti korras ja igati seades. Krüssus oli jälle kiirus olemas ja nurk ka enamvähem. Isegi taganttuul oli täitsa arvestatav. Muidu igati äge trenn kui selle chopi peale, mis merel valitses, mitte mõelda.

Nüüd paistab, et purjelauaga on olümpial mõneks ajaks kööga. Eks ta vist natuke läbimõeldamatu otsus oli. Kas tõesti siis paralleelselt ei ole võimalik mitte kuidagi kahte ala korraga korraldada. Ei ole ju päris nii, et üks päev sõidan lohet ja järgmine purjelauda. Ega siis jalgpalli ei ole ka ju ameerika jalgpalliga asendatud. RS:X sõitjatega pole vist üldse arvestatud: ollakse ju terve elu selle jaoks treeninud ja nüüd ühe päevaga keeratakse niiviisi käru. sailing.org

• 

  http://www.seabreeze.com.au/Media/View/5412641/Kiteboarding/10-kite-tangle/

Täna oli üks igati lõbus päev kokkuvõttes. Alguses tundus küll tuul jõle tugev, kuid ega tegelikult midagi hullu polnud. Nagu tavaliselt Pirital läänekaga, et paistab tugevam kui on. Kalda all väga ei puhunud ning pidi natuke aega tiksuma. Kuid merel oli väga super. 6.2 oli täpselt ideaalne. Lõpupoole kiskus vahepeal natuke pagide üle, aga see võis ka olla väsimusest. Polnud just kõige värskem olemine.

Kellegiga võrrelda ei olnud, kuna samal ajal rohkem slallikaid polnud. Ainult paar veivikat ja friistailerid. Kuid üldiselt oli enesetunne hea ja tahaks juba võistelda. Paistab, et selle aasta võistluste avalöök tuleb Formulaga Leedus.

Kokku olin vees tund aega ja ega rohkem ei jaksanud ka. Üldiselt oli ilm hea. Õhk soe ja veetemperatuur oli "mõõdukas". Ainult lainetus oli paras komöödia. Sedasi muudkui trampis, et täitsa jube. Jalad olid lõpuks päris hellad. Paiguti oli muidugi siledamaid kohti ka, siis oli kohe puhkus.

Eks ta üks paras jõusaal tegelikult oli. Kaldalt tundus selline klassikaline Pirita tüng, kus praktiliselt jänes peal, aga reaalselt tuult pole. Aga kui juba Piritale sai tuldud, siis pidi ikka vees ka ära käima. Ja ega ei saanud teistest kehvem ka olla.

Kalda alt õnnestus kuidagimoodi kohe glissi saada ja niiviisi kaks pikka otsa krüssata, või pigem külgtuult. Peale seda oli tükk aega vaikust, aga samas palju puudu ei jäänud glissist. Tiksusime seal päris tükk aega. Lõpuks andsime alla ja võtsime suuna kaldale.

Kalda all ilmus järsku tuul välja ja sai glissi. See tähendas, et jälle kaks pikka otsa merele ning peale seda uuesti täielik tünn. Suundusime taaskord kalda poole. Muuli juures sai jälle glissi ning seekord enam nii kaugele ei läinud. Sai seal kalda all päris tükk aega vahelduva eduga tiirutatud.

Nii palju kui sellise tuulega ennast teistega võrrelda andis, võib üldiselt rahule jääda. Kiirus oli olemas ning selle taha ei jäänud midagi. Võibolla kõrgus pole ikka päris selline mida sooviks, kuid seegi paranes trenni lõpuks. Glissi sain ka piisavalt vara. See olenes muidugi sellest, kui hästi õnnestus kellegil pagi kätte saada ning väga võrrelda ei anna niiviisi.

Füüsiliselt hakkavad lihased ära harjuma. Ainult käed olid päeva lõpuks parajalt nuudlid. Sai muidugi päris korralikult pumbatud ka.

Sellist tuuletsirkust pole juba ammu olnud. Purje praktiliselt võimatu valida, kui vahepeal 6.2 nii üle, et juba hammastega poomi küljes kinni ning 15 minuti pärast seisad nagu post. Hommikupoolikul oli tegelikult isegi täitsa sõidetav ning sai mõnusalt halsse harjutada. Eriti lõbus oli muuli juures pikas lainevahes, kus õnnestus üsna tihti glissis jibe teha. Ning pärast vastulainet hüpates merele tagasi sõita.

Vahelduva eduga sai vees oldud umbes poolteist tundi. Seismist oli 10-15 minutit. Täna oli juba merel liiklus päris tihe. Lohesid olid kõik kohad täis ning väikestel jahtidel oli võistlusdistants vees suht ebameeldivas kohas. Ei tahtnud üle nende raja päris lõigata ning pidin leppima üsna lühikeste otstega.